1. Õppeprotsessi ettevalmistamine EST

Kui ma esinen mingis firmas kutsutud koolitaja rollis Tööklubide töötutele läbiviimiseks  ja minul pole võimalust enne koolitust saada informatsiooni osalejate kohta, siis iga konkreetse rühma vajadusi ja ootusi uurin esimesel kohtumisel. Osalejad täidavad ankeeti teemade loeteluga. Lisaks me arutleme rühmaga suuliselt ootusi, millega osalejad tulid koolitusele. Sarnane küsitlus ma viin läbi esimese kohtumise lõpus. Selleks ajaks me saam juba tuttavaks, osalejad kohanevad tingimustega. Ma tutvustan nendele programmi, täpsustan midagi vajadusel ning alles pärast seda viin küsitluse läbi.

Saadud vastuste alusel ma kohandan õppeprogrammi ja ettevalmistatud materjali rühma vajaduste, omapära ja ootustega.

Koolituse muudetud programmi ma saadan Töötukassasse, kuna just see organisatsioon on antud koolituse põhiline tellija.

Materjali muudan sõltuvalt sellest, mis info tajumise taset ma jälgin osalejatel. Koolituse protsessis ma võin samuti muuta ettevalmistatud materjale kohandades või muutes neid vastavalt rühma tasemele. Reeglina töötud inimesed on täiskasvanute õppijate eriline kategooria. Nad tulevad tööklubidesse, sest nad suunati, mitte omal initsiatiivil. Enamusel neist pole mingit motivatsiooni õppimiseks. Seda enam mõtlemine on tihti suunatud mitte enesearendamisele, vaid sellele, kuidas säilitada toetust ja kohta Töötukassas. Ma pöörasin tähelepanu sellele, et rühmatöö edukus sõltub sellest, millist tuju annab koolitaja koolituse alguses. Kui kohe koolituse alguses mul õnnestub motiveerida osalejaid tulevaste teadmiste nende elus kasulikkusega, luua usalduslikku keskkonda, siis edasine koolitus läheb produktiivsemalt.

Nagu koolitaja ja koolituse korraldaja ma arvestan paljusid tegureid metoodika valimisel, aga nimelt järgmiseid:

—          õppe eesmärk ja oodatavad tulemused

—          kättesaadavad vahendid ja füüsiline õppekeskkond

—          koolitamise vorm

—          programmi sisu

—          erinevate meetodite kasutamise võimalused

—          koolituse osalejate kontingent.

Programmi õppematerjali maksimaalseks omandamiseks ja tajumiseks ma püüan hoida teooria ja praktika balanssi, visuaalse ja audiokontenti balanssi. Õppematerjali ja kasutatavate näidete keerulisus sõltub koolituse osalejate haridustasemest.

Igaks kohtumiseks või koolituseks ma valmistan ette materjali ja valin meetodeid, mis sobivad kõige rohkem antud rühmale ja õppe eesmärgile. Kui minul näiteks vene emakeelega töötute rühm ning eesmärgiks on anda neile praktilisi oskusi ja teadmisi tööle astumiseks vajalike dokumentide vormistamisel, siis ma valin nende jaoks materjali vene keeles, valmistan teemakohast teoreetilist õppematerjali, näitan näidiseid, annan ülesande koostada oma dokumendid, viin läbi tehtud dokumentide arutluse, annan tagasiside ja praktilise iseseisva ülesande oskuste harjutamiseks.   

On oluline minu jaoks ka see, et õppeprotsessis valitud metoodika, koolitamisstiil, informatsioon annaksid koolituse osalejatele motivatsiooni uute oskuste omandamiseks. Sel põhjusel on tähtis minule, et valitud metoodika ei tekitaks plokke, vaid looks positiivseid muutusi osalejate mõtlemises. On oluline veel see, et valitud metoodika ja metoodid sobiksid ka minule. Minu jaoks on tähtis rakendatavate meetodite mõistmine ja vastuvõtmine. Vastasel juhul ma hakkan ennast tundma ebakomfortselt ning see saab mõjutada info andmise kvaliteeti.